Privaatsust säilitava raalnägemise meetodi arendamine kehalise aktiivsuse automaatseks jälgimiseks koolis

Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKuidas vaadelda inimesi ilma neid nägemata? Öeldakse, et ei ole viisakas jõllitada. Õigus privaatsusele on lausa inimõigus. Siiski on inimkäitumises palju sellist, mida teadlased tahaksid uurida inimesi vaadeldes. Näiteks tahame teada, kas lapsed hakkavad vahetunnis rohkem liikuma, kui koolis keelatakse nutitelefonid? Selle välja selgitamiseks peaks teadlane küsima lapsevanematelt nõusolekut võsukeste vaatlemiseks. Eeldusel, et lapsevanemad annavad loa, oleks klassikaliseks vaatluseks vaja tohutult palju tööjõudu – mitu vaatlejat koolimajas iga päev piisavalt pikal perioodil enne ja pärast nutitelefoni keelu kehtestamist. Doktoritööga püüdsin lahendada korraga privaatsuse probleemi ja tööjõu probleemi, asendades inimvaatleja tehisaruga. Kaasaegsed masinõppe meetodid võimaldavad luua mudeleid, mis tuvastavad automaatselt pildil või videos kujutatud objekte ja nende omadusi. Kui tahame tehisaru, mis tunneb pildil ära inimese, tuleb moodustada masinõppe andmestik, kus on pilte inimestest ja pilte ilma inimesteta. Kui tahame tehisaru, mis eristaks videos madalat ja kõrget kehalist aktiivsust, on vaja vastavat videoandmestikku. Doktoritöös kogusingi andmestiku, kus video laste liikumisest on sünkroniseeritud puusal kantavate aktseleromeetritega, et treenida mudel, mis eristaks videopikslites madalamat ja kõrgemat liikumise intensiivsust. Koostöös Tehonoloogiainstituudi iCV laboriga arendasime välja videoanalüüsi sensori prototüübi, mis suudab reaalaja kiirusel hinnata kaamera vaateväljas olevate inimeste kehalise aktiivsuse taset. Just see, et tehisaru suudab tuletada videost kehalise aktiivsuse informatsiooni ilma neid videokaadreid salvestamata ega inimestele üldsegi näitamata, võimaldab vaadelda inimesi ilma neid nägemata. Väljatöötatud meetod on mõeldud kehalise aktiivsuse mõõtmiseks koolipõhistes teadusuuringutes ning seetõttu on arenduses rõhutatud privaatsuse kaitsmist ja teaduseetikat. Laiemalt vaadates illustreerib doktoritöö aga raalnägemistehnoloogiate potentsiaali töötlemaks visuaalset infot linnaruumis ja töökohtadel ning mitte ainult kehalise aktiivsuse mõõtmiseks kõrgete teaduseetika kriteerimitega. Siin ongi koht avalikuks aruteluks – millistel tingimustel või kas üldse on OK, kui sind jõllitab robot?  How to observe people without seeing them? They say it's not polite to stare. The right to privacy is considered a human right. However, there is much in human behavior that scientists would like to study via observation. For example, we want to know whether children will start moving more during recess if smartphones are banned at school? To figure this out, scientists would have to ask parental consent to carry out the observation. Assuming parents grant permission, a huge amount of labour would be needed for classical observation - several observers in the schoolhouse every day for a sufficiently long period before and after the smartphone ban. With my doctoral thesis, I tried to solve both the problem of privacy and of labor by replacing the human observer with artificial intelligence (AI). Modern machine learning methods allow training models that automatically detect objects and their properties in images or video. If we want an AI that recognizes people in images, we need to form a machine learning dataset with pictures of people and pictures without people. If we want an AI that differentiates between low and high physical activity in video, we need a corresponding video dataset. In my doctoral thesis, I collected a dataset where video of children's movement is synchronized with hip-worn accelerometers to train a model that could differentiate between lower and higher levels of physical activity in video. In collaboration with the ICV lab at the Institute of Technology, we developed a prototype video analysis sensor that can estimate the level of physical activity of people in the camera's field of view at real-time speed. The fact that AI can derive information about physical activity from the video without recording the footage or showing it to anyone at all, makes it possible to observe without seeing. The method is designed for measuring physical activity in school-based research and therefore highly prioritizes privacy protection and research ethics. But more broadly, the thesis illustrates the potential of computer vision technologies for processing visual information in urban spaces and workplaces, and not only for measuring physical activity or adhering to high ethical standards. This warrants wider public discussion – under what conditions or whether at all is it OK to have a robot staring at you?https://www.ester.ee/record=b555972

Humanistlikud riskitajud ja usk teaduse võimekusse üldises postmoderniseerumise protsessis üheksa Euroopa riigi näitel

Käesolevas magistritöös uuriti, kas postmoderniseerumine toob endaga kaasa tõusvad humanistlikud riskitajud ja väheneva usu teaduse võimekusse. Selleks võrreldi üheksat Euroopa riiki ja kolme vanusegruppi neis riikides faktoranalüüsidega moodustatud laiemate keskkonnaga seotud riskitajude ja teadusorientatsioonide poolest lähtuvalt Ronald Ingleharti (1997; Inglehart ja Baker, 2000; Inglehart ja Welzel, 2005) moderniseerumise teooriast. Tuleb välja, et uuritud Skandinaavia maades ning jõukates Lääne-Euroopa riikides on tõepoolest teistest maadest tunduvalt madalam usk teaduse võimekusse, samas on need riigid ökoloogilise katastroofi riski tajude poolest väga erinevad ning puudub ka arvestatav seos eneseväljenduslike väärtuste ja riskitajude vahel indiviidi tasemel. Analüüsi tulemused tõid esile ka idee, mille kohaselt võib dogmaatiline usk teaduse võimekusse olla riigi tasemel seotud katoliikliku ajalooga. Kõrgem teadlaste usaldamine nooremates vanusegruppides enamikes uuritud riikides ja seose puudumine postmodernsuse ja teadlaste usaldamise vahel pani kahtluse alla Becki (1986/2005) refleksiivse teaduslikustumise idee, mille kohaselt peaks uues modernsuses – riskiühiskonnas kerkima esile just kriitilisem suhtumine teadusesse ja teadlastesse. Töös jõuti seisukohale, et Euroopa väärtuste uuringus mõõdetud riskitajude indikaatorid on väga laialt, abstraktselt ja radikaalselt sõnastatud (väljendid nagu „katastroof“ ja „hukatuslikud tagajärjed“) ning võib-olla just selle tõttu ei lähe tulemused kokku Ingleharti ja Becki eeldustega kõrgematest riskitajudest hilismodernsuses.http://www.ester.ee/record=b4498764*es

Current status of the multinational Arabidopsis community

The multinational Arabidopsis research community is highly collaborative and over the past thirty years these activities have been documented by the Multinational Arabidopsis Steering Committee (MASC). Here, we (a) highlight recent research advances made with the reference plant Arabidopsis thaliana; (b) provide summaries from recent reports submitted by MASC subcommittees, projects and resources associated with MASC and from MASC country representatives; and (c) initiate a call for ideas and foci for the “fourth decadal roadmap,” which will advise and coordinate the global activities of the Arabidopsis research community

Sihtrühmade ootused metsanduse arengukavale : lõpparuanne, august 2018 : tellinud Eesti Maaülikool

Uuringu tellis Eesti Maaülikool.Vaata ka selle uuringu põhiaruannet "Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 : alusuuringu aruanne" EMU DSpace'is.Metsanduse arengukava alusuuringu osaks on ka sihtrühmade arengukavale esitatavate ootuste analüüs, et toetada arengukava algatamist ja koostamist. Analüüs aitab arengukava töörühmadel saada ülevaate, millised probleemid on sihtrühmadele olulised ning ka huvirühmadel endil ootuste mitmekesisusest ülevaate saada, näiteks mõista, millised on ühised, millised eraldiseisvad probleemid. Sihtrühmade ootuste uuringus oli kolm ülesannet: - MEEDIAANALÜÜS. Meediaanalüüsi eesmärk oli välja selgitada ning kokku võtta avalikus suhtlusruumis esile toodud lahendamist vajavad küsimused. - INTERNETIKÜSITLUS. Küsitluse eesmärk oli vabas vormis kokku koguda mitmekesine ülevaade sellest, milliseid probleeme või murekohti võivad oluliseks pidada eri huvirühmad ja kodanikud, kel pole ligipääsu meediale, MAKi töörühmadele jm. - ROHUJUURETASANDI ARUTELUD KOGUKONDADES, mille hääl ei pruugi jõuda huvirühmade, otsustajate või meediakanaliteni, kuid kus peitunud vahetu kogemus aitas mõista debatis esile tulnud sõnavõtte. Uuring valmis kahes vormis. Vahearuanne abistas arengukava ettepanekut ettevalmistavat töörühma, esitades ülevaate sihtrühmade ootustest süstematiseeritud kujul (Exceli failidena), kuid nii, et huvirühmade esindajate algsed probleemide sõnastused ei läinud kaotsi. Vaba tagasiside aitab paremini mõista seda, mis inimesele täpselt muret teeb või millisesse konteksti nad probleemi asetavad. Lõpparuanne käsitleb uurijapoolset üldistust, mis aitab erinevaid probleemipüstitusi koondada ja mõista, miks eri sihtrühmad just selliseid probleeme nimetasid. Ka lõpparuandes kasutatakse väidete näitlikustamiseks palju inimeste väljendatud mõtteid autentsel kujul. Analüüsil on põimitud kokku erinevate analüüsiülesannete käigus kogutud materjalid, näiteks meedia- ja küsitluse analüüsi kohta ei tehta eraldiseisvaid järeldusi, vaid need täiendavad üksteist. Sihtrühmade esindajad said sõna vabas vormis, sõnastades arengukavas lahendamist vajava probleemi sellisel moel nagu nemad seda soovisid. Sõnavõtud olid väga erinevad, sh väljendusoskuse poolest. Oli hinnanguid, ettepanekuid soovitud muutuste kohta, probleeme, kiitust, ideoloogilisi seisukohti, eesmärke, tehnilisi nüansse, tagajärgi, mille juhtumist ei soovita ning palju soovitusi „teist poolt“ mitte kuulda võtta. Osad sõnavõtud olid põhjalikult argumenteeritud ja näitlikud, osad ühegi põhjenduseta väited või ka süüdistused. Analüüsil võeti arvesse, et ühiskond jaguneb rühmadeks, kes omavahel sageli kokku ei puutu ning kelle sotsiaalsed pädevused, harjumused ning võimalused sõna võtta on väga erinevad. Et metsanduse temaatika on toonud arutelulaua taha (sh argivestluste tasandil) väga palju erinevaid rühmi, võtavad uurijad arvesse, et mitte ainult nende vaatepunktid pole paratamatult erinevad, vaid ka oskused osaleda ja oma mõtteid avaldada. Uuringus on püütud jätta igale huvirühma esindajale õigus näha probleeme nii nagu tema seda näeb, sest inimestel on õigus oma kogemustele ja muredele ning ühtlasi võtta arvesse väljendusoskuste taseme või laadi eripärasid. Uurijad ei andnud hinnanguid tõstatatud probleemide olulisusele ega tõesusele. Analüüsil püüti erinevate ja kohati vastupidistel arvamustel olevate osaliste kogemusi vaadelda eemalt, et mõista ka seda, mida arvamuseavaldajad ise ei näe. Uurijad püüdsid ära kirjeldada erinevad sõlmpunktid, kust hakkavad hargnema probleemid, mis sihtrühma või -rühmi ühendavad, kuigi erineval moel. Sellest lähtuvalt paigutati lahendamist vajavad probleemid „kimpudesse“ ning püüti ära kirjeldada nende omavahelised seosed. Analüüs on kvalitatiivne, st et järeldusi ei tehtud selle järgi, kui palju sarnane probleemipüstitus esines, vaid selle järgi, millised argumendid erinevaid ja isegi vastuolulisi probleemolukordi omavahel kokku tõid. Välja on toodud ka küsitletute taust, et probleemide tõstatamise kontekst oleks lugejale arusaadavam. Analüüs keskendub selliste rühmade esindajate arvamuste esiletoomisele, kes ise metsanduse arengukava alustamise töörühma ei kuulu või ei pääse seda mõjutama. Nendeks on metsaomanike eri rühmad, metsa mittepuidulisi väärtusi kasutavad inimesed, metsaste kohtade elanikud, ka väikeettevõtjad, spetsialistid, kogukonnaliidrid jt. Meedias ilmunud artiklites ning küsitluses võeti arvesse ka nende inimeste probleemipüstitused, kes esindasid näiteks erakonda või mõnda arengukava alustamise töörühma huvirühma, kuid üldjoontes sobitusid need arvamused juba esiletoodud seisukohtade mustrisse. Analüüs on struktureeritud nii, et kõigepealt püütakse mõtestada metsanduse teemalise debati tõusetumise tekkepõhjuseid avalikkuses, seejärel kirjeldada nende lahendamise võimalusi kohalikul ning riiklikul tasandil. Analüüsi teine pool keskendub metsaomanike rühmade probleemidele.Uuringu rahastas Keskkonnaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus

Current status of the multinational Arabidopsis community

The multinational Arabidopsis research community is highly collaborative and over the past thirty years these activities have been documented by the Multinational Arabidopsis Steering Committee (MASC). Here, we (a) highlight recent research advances made with the reference plant Arabidopsis thaliana; (b) provide summaries from recent reports submitted by MASC subcommittees, projects and resources associated with MASC and from MASC country representatives; and (c) initiate a call for ideas and foci for the “fourth decadal roadmap,” which will advise and coordinate the global activities of the Arabidopsis research community

Current status of the multinational Arabidopsis community

International audienceThe multinational Arabidopsis research community is highly collaborative and over the past thirty years these activities have been documented by the Multinational Arabidopsis Steering Committee (MASC). Here, we (a) highlight recent research advances made with the reference plant Arabidopsis thaliana; (b) provide summaries from recent reports submitted by MASC subcommittees, projects and resources associated with MASC and from MASC country representatives; and (c) initiate a call for ideas and foci for the “fourth decadal roadmap,” which will advise and coordinate the global activities of the Arabidopsis research community